Ajalugu

Tartu Pärli Kooli ajalugu saab alguse 1925. aastal, kui hakati pakkuma alternatiivset eriõpet vaimse mahajäämusega õpilastele. Tegutsemisaja jooksul on mitmeid kordi vahetunud kooli nimi ja asukoht.

Tartu Pärli Kool on aegade jooksul kandnud järgmisi nimetusi ja asunud järgmistel aadressidel:


1925. – 1929.a. I Abikool, Riia tn. 99 (6-toaline üürikorter)
1929. – 1940.a. VIII Algkool, Riia tn. 99
1940.a. VIII Algkool, Karlova mõisa hooned
1965. – 1977.a. Tartu 14. 8-klassiline Kool, Puiestee tn. 78 (alates 1969.a.)
1977. – 1989.a. Tartu Abikool, Puiestee tn. 78
1989. – 1991.a. Tartu I Abikool, Kroonuaia tn. 7
1991. – 2002.a. Tartu Kroonuaia Kool, Kroonuaia tn. 7
2002. – 2023.a. Tartu Kroonuaia Kool, Puiestee 62
2023.-………. Tartu Pärli Kool, Ploomi 1

Koolijuhid läbi aegade


1925. – 1940.a. Johannes Kuusik
1940. – 1944.a. Rudolf Taba
1965. – 1986.a. Albert Kilk
1987. – 1989.a. Heinar Reek
1989. – 2001.a. Tiina Kivirand
2001. – ………. Ain Ostrat


Olulisemad pöördepunktid kooli ajaloos

II Maailmasõja ajal koliti pidevalt ühest majast teise, 3. veebruaril 1944. aastal kool likvideeriti. Ka sõjajärgsetel aastatel ei pööratud madala vaimse võimekusega laste õpetamisele tähelepanu.
Teetähiseks sai 1949. aasta, kui koolidelt hakati nõudma järjest kõrgemat õppeedukust ja koolikohustuse täitmist. I Mittetäieliku Keskkooli (hilisem 11. 7-klassiline Kool) juures avati abiklassid. Nagu enne sõda, olid ka nüüd kasutusel tavakooli programmid ja õpikud, tööõpetuse tundide läbiviimine ei vastanud nõuetele, kuna puudusid töökojad. Nõuetekohasele tööõpetuse õpetamisega alustati 1956. aastal, mil avati 11. 8-klassilise Kooli töökoda. 1957. aastal paigutati abiklassid eraldi Kingissepa tn. 31 hoonesse. Õpilaste arv suurenemisega hakati rohkem tähelepanu pöörama õppe-kasvatustööle – hakati tõlkima venekeelseid abikoolidele mõeldud programme, tutvuti venekeelse metoodilise kirjandusega, tegevust alustas õpetajate metoodiline ring. Haridusministeerium kinnitas uued õppeplaanid. Kuna Tartu 11. 7-klassilise Kooli all tegutses nüüd praktiliselt kaks kooli, siis hakati taotlema iseseisva kooli moodustamist.

1968. aastal avati Tartu Riiklikus Ülikoolis Ajaloo-Keeleteaduskonna juures defektoloogia osakond ning 1972. aastal saabusid kooli pedagoogilisele praktikale esimesed üliõpilased. Koostöös ülikooli õppejõududega juurutati õppe-kasvatustöös uusimaid eripedagoogilisi suundi ning hakati välja töötama uusi õppeprogramme ja erimetoodikaid. Esimesteks praktika juhendajateks koolis olid õpetajad Eha Vihm, Aino Ojassalu, Maie Lõiv, Liidia Toom. Mõni aasta hiljem võeti õpetajatena tööle ka defektoloogia osakonna 2. lennu lõpetajad Ana Kontor ja Anu Pärnpuu, kes on pikkade aastate vältel andnud kooli ja eripedagoogika arengule väga suure panuse. Suurem murrang kaadrivahetuses algas 1981. aastal, mil kooli tuli igal aastal tööle noori erialaspetsialiste.

1982. aastal avati koolis kutseklass, kus õpilastel oli peale põhikooli lõpetamist võimalus jätkata kutsealaseid õpinguid.
Puiestee tänava hoones tegutses kool kakskeelsena. 1989. aastal kool reorganiseeriti: eesti klassid said enda käsutusse Kroonuaia tänava koolihoone (endise 11. 8-klassilise kooli hoone) ja vene õppekeelega klassid jäid Puiestee tänavale.

1990/1991. õppeaastal toimusid muudatused kooli struktuuris – haridusministeeriumi poolt anti luba avada klassid mõõduka vaimse mahajäämusega lastele. Nii hakati Tartu I Abikoolis õpetama toimetulekuõpet vajavaid õpilasi, kes varem olid koolikohustusest vabastatud ning õpetamisele ei kuulunud.

1991. aastal nimetati Tartu I Abikool ümber Tartu Kroonuaia Kooliks. Rohkem tähelepanu hakati pöörama puuetega laste õpetamisele, nende õigustele ja vajadustele. Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad hakkasid koostama, väljaandma ja retsenseerima erivajadustega õpilaste õpetamiseks vajalikku õppevara.

Et pakkuda senisest enam individuaalset tuge ka tavakoolides õppivatele õpiraskustega lastele, alustas 1998. aasta sügisel kooli juures iseseisva osakonnana tööd Nõustamis- ja õpiabikeskus (juhataja Ana Kontor), mille baasil moodustas Tartu linn 2010. aastal Hariduse Tugiteenuste Keskuse.

2001. aasta kevadel otsustas Tartu Linnavalitsus kolida Kroonuaia kool Kroonuaia tänava hoonest Puiestee tänavale. Nii tegutsemegi 2002/2003. õppeaastast taas kakskeelsena aadressil Puiestee 62 (endine Tartu Raadi Gümnaasiumi hoone).

Uue suunana alustasime 2004/2005. õppeaastal koostöös Tartu Lastekodu Käopesaga hooldusõpet vajavate õpilaste õpetamist.

Tartu Kroonuaia Kooli õpetajad osalesid 2010. aastal vastuvõetud põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava üldosa ja ainekavade koostamisel ning retsenseerimisel. Seoses õppekava uuenemisega hakati Eesti Vabariigis riiklikul tasemel esmakordselt pöörama tähelepanu lihtsustaud õppekavale vastava õppekirjanduse loomisele. Paljud meie õpetajad osalesid õppevara koostajate, katsetajate, retsenseerijate ja ekspertidena ESF programmis „HEV õppevara arendamine“.

2010/2011. õppeaastast alates oleme pakkunud võimalust mittestatsionaarses õppes omandada põhiharidus põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe tasemel.
Hariduspoliitilised suundumused, mille põhjal võeti Eestis suund hariduslike erivajadustega laste kaasamiseks haridussüsteemis, tõi kaasa vajaduse jagada praktilisi teadmisi-oskusi erivajadustega õpilaste õpetamisest. Nii alustas 2017. aasta kevadel Tartu Kroonuaia Kooli juures tööd kompetentsikeskus, et nõustada õpiraskustega ja lihtsustatud õpet vajavaid õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid.
Järgmiseks pöördepunktiks kooli ajaloos võib pidada 1. septembrit 2017, kui Tartu Kroonuaia Koolis alustasid õpinguid esimesed põhikooli riikliku õppekava järgi õppivad õpiraskustega õpilased.

← Tagasi eelmisele lehele